Pelgulinna Lastekaitse Keskus (PLK)
1999 - 2000
alustas "Lastekeskus Destra" nime all, eesmärgiks laste ja perede päevakeskuse avamine ja projektivormis perede toetamine, vabatahtlik töö jne. Projektitaotluste abil püüdsime tegevusikäivitada kuid see ei õnnestunud. Töötasime Lasnamäel avatud päevakeskuses sihtgrupi noorte ja nende peredega, korraldasime laagreid ja üritusi. Ühinemiseks Lastekaitse Liiduga muutsime nimetust ja eesmärgiks oli luua Pelgulinna linnaossa päevakeskus kuid see idee kaotas aja jooksul oma aktuaalsuse.
2000 - 2002
Raske algus - 8 nendel aastatel esitatud projekti koolilaste põhikoolist väljalangemise ennetamiseks (erinevad päevakeskuste variandid, nõustamisskeemid, kooliväline toetav tegevus, temaatikalaagrid, noori motiveerivad tegevused jne) ei leidnud rahalist toetust, sest koolist väljalangemine ei olnud päevakohane probleem. Pealegi läks Tallinna ressurss tol ajal käivitunud avalike noortekeskuste tegevusele.
Koolivägivalla- ja kiusamise vastane tegevus toimus siis läbi projekti "Ei vägivallale". Projekti raames toimusid sügiseti konverentsid, kus arutati ja püüti ühiskonnale teadvustada koolivägivalla probleemi. Esialgu ei võetud seda tõsiselt. Samuti toimus igal suvel Remnikus suur suvelaager "Ei vägivallale", kus osalesid kõikide alaprojektide noored, nii ka Pelgulinna LK grupid. Muul ajal toimusid draamapedagoogika koolitused ja meeskonnatöö oskuste treeningud Pivarootsi ning Kloogaranna laagrites. Noored viisid oma koolides läbi erinevaid üritusi, mis kõik pidid kaasa aitama koolivägivalla probleemi teadvustamisele ja sekkumiste juurutamisele. Meil Pelgulinna koolis tegi suurema osa tööst ära koolipsühholoog ent noori abilisi jätkus talle alati kuhjaga.
Tervistav suvepuhkus - 2000. aastal alustasid Lastekaitse Liidu suured projektlaagrid Remnikul, esilagu erinevate päevakeskuste töös osalevatele riskigrupi noortele, hiljem projekti "Ei vägivallale" raames. PLK osales aktiivselt laagrite ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
2001-2007
Noorte kaasamise temaatika on selle ühingu tegevustega seotud alates 2001. aastast, mil hakati koostöös Lastekaitse Liiduga koolinoori/lapsi kaasama võitluses koolivägivalla vastu ja heade suhete eest. Esimestena Eestis korraldati koolivägivallavastane konverents, kus paneelide juhtideks ja töötubade läbiviijaiks, samuti sõnavõtjaiks olid tavalised koolilapsed. Iga-aastased suured suvekoolid Remnikul olid juhitud ideest, et igal lapsel on õigus ennast vabalt väljendada ja olla kuulatud. Järgnes kaks aastat sotsiaalteatrit, kus kümne erineva kooli lapsed iselavastatud sotsiaalteemaliste teatrietüüdide abil kutsusid teisi lapsi kaasa mõtlema ja enda õiguste eest seisma. Kokku esineti ligi 35 koolis. Nii koolivägivallavastasest kui sotsiaalteatri projektidest kasvas välja hulk motiveeritud apoliitilisi noori, kes aktiivselt igapäevaelus kaasa räägivad ja projektides osalevad, neid ka juhivad.
2003
Koolivägivalla- ja kiusamise vastane tegevus, projekt "Ei vägivallale" oli sel aastal väga suure tähtsuega, sest see tipnes Lastekaitse Liidu iga-aastase konverentsiga "Meie lapse mured - Ei vägivallale", mis sellel aastal käsitles koolivägivalda- ja kiusamist. Meilt osales konverentsil 50 noort delegaati, kes kuulasid ettekandeid, tutuvusid välja pandud posteritega ning osalesid töötubades. Projekti raames tegime koostööd teiste liikumistega - tugiõpilaste (TORE) ja koolivalvega, kellega koos tõhustati koolirahu liikumist. Osalesime messil TEEVIIT ühises koolirahu boksis (vt ka pildid).
Noorefoorum "101 last Toompeal" - sellel aastal esindasid Pelgulinna Lk-t Laura Lohk ja Mirell Rooma, kelledest esimene juhtis hiljem Lastekaitse Liidu noortekogu ja on praegu kogemusi kogumas Inglismaal vabatahtliku noorsootöötajana.
Tervistav koolivaheaeg - "Ei vägivallale" suur suvelaager toimus teist korda ja Pelgulinna LK suvelaager Pivarootsis esimest korda. Õpimotivatsiooni säilitamiseks toimusid kevadisel ja sügisesel vaheajal õpilastele matkad (Pakri poolsaarele koostöös Looduse Omnibussiga) ning lühiekskursioonid sh kahepäevased eesmärgistatud väljasõidud, millest kasvasid välja ekspeditsioonid.
2004
Sotsiaalteater "Võidan-võidad" kasvas välja Kairi Kalmu ja Tabasalu noorte poolt 2003. aastal lavastatud lühinäidendist, mida mängiti erinevatel konverentsidel. Viie kooli (Paldiski, Viimsi, Järeotsa, Pelgulinna, Tabasalu) täiskasvanud panid seepeale pead kokku ja Kairi eestvedamisel ja Marek Koppeli lavastuses sündis tükk "Suhted". Projekti eesmärgiks oli pakkuda tavalistele, kooliteatrite tööga mitte seotud noortele võimalust ise luua ja lavastada etendus oma elu puudutavatest suhetest ning etendada seda üle Eesti paigus ja levitada suhtumist, et vägivald ei ole normaalne ning on võimalik leida probleemidele lahendusi, kus võidavad kõik osapooled. Tükk valmis kolmepäevases laagris Tabasalu Ühisgümnaasiumis ja mängisime seda osalevates koolides, Narvas Koolirahu väljakuulutamisel ja mõnedel täiskasvanute konvetentsidel. Tükki toetas Lastekaitse Liit ja kohalikud omavalitsused k.a. Tallinna Linn.
Perepäeva tähistamine Pirita Vaba Aja Keskuses - mängisime üldusele tükki "Suhted", joonistati ja kirjutati, joodi karastusjooke ja söödi kringlit, ürituse lõpetas pidulik rongkäik mereäärde. Toetas Lastekaitse Liit ja Coca-Cola AS.
Bassball2 oli Lilleküla noorte omaalagtus - enne korvpalliturniir kolme kooli vahel ja siis pidu mitmes saalis. Projekti eesmärk oli suunata noori ära mittetervislikult teelt ja propageerida sporti, karskeid eluviise ja aktiivset ellusuhtumist. Toetajad Tallinna Hariduamet, A Le Coq, spordiklubid jne. Vt ka www.zone.ee/bhc
Koolivägivalla- ja kiusamise vastane tegevus, projekt "Ei vägivallale". Toimusid mõned koolitused ja seminarid juhendajatele. Noortele kõige tähtsam ja motiveerivam üritus kidlasti suvine laager Remnikul.
Noorefoorum "101 last Toompeal". Pelgulinna LK-t esindas Katre Kaseleht, kes aasta hiljem võitis Pelgulinna Gümnaasiumi õpilasesinduse presidendi valimised ning on siiani aktiivne ja tore noor inimene.
Tervistav koolivaheaeg - suvel alul toimus teist aastat noorematele lastele mõeldud kuuepäevane arendav ja mõnus puhkelaager Pivarootsis, kus koos Harku valla lastega lustisid ka 25 last meie ühingu kaudu. Lisaks tähtis suvine laager "Ei vägivallale" Remnikul.
2005
Sotsiaalteater "Meie-meie" on järg eelmise aasta projektile "Võidan-võidad". Meie oleme koos ja meid ühendab mõte: iga inimene vaatamata vanusele on ainulaadne ja väärib normaalseid inimsuhteid. Stereotüübid, eelarvamused ja vihkamine teevad palju kahju, lahutavad inimesed "meieks" ja "nendeks": meie oleme targad, edukad ja lahedad, nemad on lollid, luuserid ja ei taipa tänapäeva asjadest midagi. Nii võib juhtuda, et meie vihkame neid ja nemad vihkavad meid kuid kaotame mõlemad. Halbades suhetes ei ole võitjaid. Me saame aru, et olla igas suhtes empaatiline, tolerantne ja andestav on peaaegu jumalik aga me püüame ikkagi! Me püüame oma sõnumit viia teisteni läbi etenduse "Meie saame hakkama." Etenduse mõtlesime välja ja lavastasime koos. Kes meie oleme? Me tulime kokku väga erinevatest kohtadest- Tallinnast, Tabasalust, Viimsist, Paldiskist ja Pärnust. Üheskoos elasime Pivarootsis kolm päeva ja kaks ööd. Grupitöödes istusime oma murekoormate otsas ja püüdsime neid läbi mängida. Lavastaja Virko Annuse juhtimisel sai etüüdidest näidend, mis räägib esimesest koolipäevast, esimest viinamürgitusest, tipsutavatest emadest, üksindusest, heast lapsest, vanemate kuulmatusest, lapse sõnakuulmatusest, ja poisist, kes saab alati hakkama. Sekka lõbusat üminat ja energilist lavalist liikumist. Seni oleme esinendu Tallinnas ja Pärnus eri koolides ja üritustel. Loe lähemalt Lastekaitse Liidu ajakirja "Märka last" sügisenumbrist või ja vaata pilte www.pilt.ee/pelgurahvas. Projekti rahastab Lastekaitse Liit.
Lapse õiguste päev Põhja-Tallinnas toimus 21. novembril Pelgulinna Gümnaasiumi aulas. Julgemad pidasid kõnesid, tegid teatrit ja mängisid algklasside õpilastega õpetlikke mänge. Kohaletulnud said ise näha ja kuulda, mis asi on kodanikuaktiivsus, mis on lapse õigused, mida saaks ise teha oma õiguste eest seismisel, mis tunne on olla julge. Õpilased ja õpetajad teadvustasid endale,et ka nemad on kodanikud ja igaühel on sellega seoses oma kohustused ja vastutus. Osalejatele väga meeldis selline töövorm - sotsiaalteater avaliku foorumina ja ajurünnakud, osad õpetajad olid väga rahul ja leidsid, et selline töö on väga vajalik. Õpilastele eranditult meeldis lapse õiguste päev.
Noorefoorum "101 last Toompeal" toimub igal aastal Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu koostöös. Toimusid eelfoorumid Eesti eri paigus, Pelgulinna esindajad sellel aastal olid Johanna Olesk ja Jane Kruusmaa, kes koos teiste aktiivsete noorte kodanikega arutas noorte tööhõive ja kutsehariduse teemadel. Samuti osalesid nad lõppfoorumil Toompeal Riigikogus, kus vastu võetud noorte haridusteed puudutavv dokument saadeti arutamiseks pärisparlamendile.
Koolivägivalla- ja kiusamise vastane tegevus, mis seni oli koondunud Lastekaitse Liidu projekti "Ei vägivallale" alla, on sel aastal tegutsenud omasoodu ja ilma keskse juhtimiseta Anniki Tikerpuu poolt. Tegevus toimub Pelgulinna Gümnaasiumis. Püüame igapäevaselt olla ise eeskujuks ja vajadusel abiks kaaslastele, kes on halva käitumise küüsi langenud. Nn täiskasvanute koolitiimiga osalesime koolitustsüklis, mille tulemusena on valmimas kogu kooli haarav kiusamisvastane tegevuskava (pilootprojektina Pelgulinna Gümnaasiumis). Õpilastest koolitatud tiim tegutseb projektis "Meie-meie" ning püüab aktiivselt kaasa lüüa õpilasesinduse töös, eesmärgiks ikka turvalise ja arendava koolikeskkonna edendamine. Koolis on tänu selles projektis osalemisele sagenenud episoodid, kus kiusamise ja vägivallajuhtumeid osatakse märgata, vajadusel sekkuda ja abi kutsuda. Võime väita, et meie koolis kiusamist ei sallita. Tähtsal kohal noorte vägivallavastaste hoiakute kujundamisel on suvelaagrid Remnikul, milles veedetud kvaliteetaega ilmestavad pildid.
Ekspeditsioonid on uus töövorm noorte ettevalmistamiseks iseseisvaks eluks. Tegemist on uute paikade avastamisega nii Eestimaal kui iseenda sees. Kogume kokku bussitäie noori ja sõidame 2-3 päevaks Tallinnast ära. Meil on kindel tegevuskava ja plaan: kuhu me lähme, mida me teeme ja milleks. Ürituse kasutegur selgub siis, kui magamata ööd on järgi magatud. Sel aastal tegime kaks ekspeditisiooni:
Rakke kujunes kahtlemata hitiks - külastasime kohalikku noortekeskust (seal oli ette nähtud meil pidu, mis kahjuks kujunes lühikeseks), lubjatehast, kooli (kus toimus korvpallivõistlus) ja staadionit, Emumäge ja poode. See ekspeditsioon oli väga õpetlik eelkõige inimsuhete ja erinevate inimeste tundmaõppimise poolest.
Pivarootsis veetsime peale I veerandit 2 päeva, et koolielust puhata. Osalesid 6. ja 9. klasside õpilased. Ekspepitsiooni toetas Lastekaitse Liit, sest majutus korralikes tingimustes oleks liiga kallis. Programmi kuulus matk, võistlused, mängud, saun, lauamängude turniir, mitteöörahu ja karaoke.
Tervistav koolivaheaeg - Laagrid suvel on tingimata Pelgulinna LK keskseim ja tähtsaim tegevus, sest suvel on noortel palju vaba aega ning siis on tore koos areneda. Sel aastal toimusid kaks laagrit, mõlemad Remnikul: "Ei vägivallale"suvelaager ja "PORTSS" laager - Pelgulinnast Otse Remnikule Täiesti Sirge Seljaga. Lähemalt vt laagrid. Muudel koolivaheagadel toimuv tegevus toimub ekspeditsioonide näol.
2006
Sotsiaalteater võttis uue suuna – Lastekaitse Liidu projekti “Ei vägivallale” raames hakati õppima ja viljelema foorumteatrit, et kaasata noori üle Eesti vägivalla ennetamisse. Viies koolis loodi osalt endiste sotsiaalteatri noorte baasil Foorumteatri grupp ning viidi läbi neljaosaline koolitus, mille käigus lavastati ka oma lood. Lugusid mängiti üle Eesti erinevaid paigus. Suvel toimus suur ja superäge laager Remnikul, millest jääb tempel mällu elu lõpuni, heas mõttes. Projektis osales kokku 15 Pelgulinna noort.
Kevadel 2006 püüdsime elluastujatele (9. klassi lõpetajatele) sisendada, et neil on õigus olla noor ja õigus oma valikutele. Selleks viisime Kloogaranna Noortelaagris 26.-28. mail läbi kolmepäevase laagri, mille käigus osaleti foorumteatris, tehti sporti, võisteldi, tantsiti ja aeti üksteist taga. Igaüks tegi omad valikud. Osales 50 noort ja aeg veedeti kvaliteetselt.
Pivarootsis toimus 7.-12.06 koostöös Türi Lastekaitse Ühinguga suvelaager, kus Pelgulinnast osales 40 last vanuses 7-14 ning kus põhirõhk oli mängimisel ja suhtlemisel. Läbi mängu areneb inimene kõige paremini ja mäng teeb hea tuju. Oma osa on kindlasti laagrikasvatajatel, kes meil on alati väga kobedad ja nobedad. Vahel ka tobedad. Laagris õpiti palju uut ja enamus osalejatest tahab laagrisse tagasi. Saab!
18.-24.08 toimus Pivarootsis veel teinegi laager reklaamiagentuuri AGE vahendusel. Ka seal sai palju nalja ja tuusiku võitnud osalejad jäid laagriga rahule (vt Delma laagri pildid)
Koostöös Justiitsministeeriumiga algas projekt, mille raames õpetame noortele suhtlemist DiSC-metoodika alusel. Projekt kulmineerub kolmepäevase suhtlemislaagriga 2007.a.
Noorte osalus saab PLK töös üha tähtsamaks. Saadame tublisid noori enda eest kostma alati, kui selleks võimalus. Novembris osalesid kaks noort Toompeal noorte parlamendis. Eelfoorumite käigus ja kokkuvõtvalt Riigikogu saalis arutati koos õpilasomavalitsuste liidrutega noori puudutavaid küsimusi ja valiti aasta lapsesõbralikuim poliitik. Tõeline läbimurre toimus aga 6.-7.oktoobril toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Youth and the City – noor ja kohalik omavalitsus”, kus PLK noored käisid oma töögrupis välja ideid, mis on saanud tänaseks avaliku väljundi:
1. “Eesti Ekspressis” kirjutas nimekas noortekultuuride uurija Airi-Alina Allaste artikli “Kuhu minna hängima”, kus ta kirjeldas üsna sõna sõnalt meie noorte ettepanekuid.
2. 2007.a Reformierakonna kampaanialubadus – igale noorele trenniraha 2000 krooni aastas – pärineb meie noorte ettepanekust samas töörühmas, kus osales ka Reformierakonna liige. Loodetavasti see lubadus ka täidetakse
2007
Projektid - 7 aastaga 33 projekti ja ligi 480 tegevustes osalenud last!
Koostöös Lastekaitse Liiduga toimusid järgmised tegevused:
- Pelgulinna foorumteatri grupp areneb ja täieneb, esineb erinevates koolides;
- Põhja-Tallinna koolid olid taas kutsutud kodanikupäeva tähistama Pelgulinna Gümnaasiumisse, esines foorumteatri grupp, algklassidele interaktiivne võistlus ja gümnaasiumile loengud.
- Fotokonkursi “Meie saame hakkama vägivallata” zhüriisse kuulus meie ühingu noor liige.
- Lastekaitse Liidu Noortekogu otsib oma ridadesse uusi aktiivseid liikmeid, kes kuuluvad kohaliku ühingu noortegruppi. Seega käivitus PLK noorte punt, kes hakkab tulevikus ilma tegema.
- Laagrid – suvised laagrid eesmärgiga arutada, õppida, puhata ja mängida ning selle läbi areneda ettevõtlikumaks või vastupidi – väga rahulikuks inimeseks. Toimus ka sel aastal, kõige suurema osalejate arvuga ja väga edukas. Pildid ja laste mälestused räägivad iseenda eest.
Koostöös Justiitsministeeriumiga:
Projekt delikventse käitumise ennetamiseks, toimusid arutelud ja käitumise analüüsid ühel korral nädalas ja kolmepäevane laager suhtlemiskursuse läbiviimiseks DiSC-meetodil. Baasina kasutasime Kloogaranna Noortelaagrit, osales 20 noort Põhja-Tallinna linnaosast. Laagris viisime üsna väsitava päevakava alusel läbi DiSC suhtlemiskuruse noortele, mille käigus õpiti ennast paremini tundma , oma vajadusi ja soove väljendama, teise inimese käitumisele reageerima ja koostööd tegema. Loe ka siit
Koostöös Sotsiaalministeeriumiga:
Üheks määraivama tähtsusega projektiks sai “Lastekaitse seaduse kaasamise seminarid”, mille eesmärk oli laste, noorte ja spetsialistide kaasamine lastekaitse seaduse eelnõu ettevalmistamise ja täiendamise protsessi. Kuna nimetatud eelnõu ettevalmistamine on hetkel peatunud, siis kutsusime noored kokku, et arutada neid puudutavaid küsimusi laiemalt. Selleks viisime esialgu läbi noortega töötavate spetsialistidega eelseminarid ning seejärel kolmepäevase põhiseminari Pivarootsis, kus ettevalmistunud noored ja noortega töötavad spetsialistid said töötubades asju arutada. Projektis osalejatest: osalevate noorte koolid: Viimsi Keskkool, Pelgulinna Gümnaasium, Tabasalu ÜG, Keila Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium, Järveotsa Gümnaasium, Saue Gümnaasium, Kopli Kunstigümnaasium, Jõhvi Vene Gümnaasium. Lisaks osalesid noored Eesti Õpilasomavalitsuste Liidust ning Lastekaitse Liidu noortekogust. Osalevate noorte seas oli vähesemate võimalustega noori, osalesid 8 lastekodu last. Lisaks olid osalejate seas ka vene rahvusest noored. Erinevuste sissetoomine oli projekti üheks varjatud eesmärgiks. Seminari töötubade läbiviijad: Signe Kaplan Sotsiaalministeeriumist, Pille Teder ja Irje Tammeleht Tallinna Laste Tugikeskusest, Kadri Soova Õiguskantsleri büroost, Anniki Tikerpuu Sotsiaalministeeriumist, Kärt Käesel Pelgulinna Lastekaitse Keskus. Esimese seminaripäeva õhtul korraldati noortele omavahelise tutvumise ja kommunikatsiooni arendamiseks erinevaid tutvumis-ja suhtlemismänge. Lisaks alustati seminari sisu tutvustamisega ning määratleti seminari reeglid. Selgitati välja noorte ootused seminari käigule.
Seminari raames viidi teisel päeval noortele läbi 3 temaatilist paralleelselt toimivat töötuba:
1. laps ja lahutus (perekonnaõiguslikud küsimused ning laste-vanemate suhted), läbiviija Signe Kaplan SM, töötoa kokkuvõttena valmib kursusetöö
2. lapse kehaline karistamine (laste väärkohtlemine, kehalise karistamise keelustamine lastekaitse seaduses), läbiviijad Pille Teder ja Irje Tammeleht, Tallinna Laste Tugikeskusest.
3. Laste kaasamine ja laste osalus otsustusprotsessides, lapse võimalused küsida abi ning õiguskantsleri institutsiooni tutvustamine, Kadri Soova, Õiguskantsleri Büroo.
Töötubade juhendajad kasutasid erinevaid aktiivtöö meetodeid: avatud kohvik, ajurünnak, arutelu, fookusgrupi intervjuu videoülesvõttena.
Seminari kolmandal päeval tehti noortega kokkuvõtteid, anti tagasisidet seminari käigust ning aruati edasiste analoogsete ürituste korraldamise võimalusi. Noored tegid ettepanekuid edasise tegevuse osas.
PLK noored on olnud aktiivsed ja tublid - ka sel aastal osaleti noorteseminaril "101 last Toompeal", kus noorteparlamendi liikmetena istuti Riigikogus ja... eks nad ise teavad, kas tegid tööd või tegid töö tegemise mängu. Olulisemaks veel kujunes osalemine rahvusvahelisel noortekonverentsil "The Youth And The City". Eelmise aasta sama konverentsi ja seda kajastavate artiklite (noor linnaruumi kujundajana) osatise tulemusena hakati ometi vanasse raudteejaama rajama Järve Noortekeskust! Töövõit! Paraku ei täitunud maja sobiliku sisuga, noored ei hakanud seal käima ja keskus suleti.
2007
PLK viis a läbi projekti, mille eesmärgiks oli laste, noorte ja spetsialistide võrgustiku kaasamine lastekaitse seaduse eelnõu ettevalmistamise ja täiendamise protsessi. Prioriteediks oli just laste ja noorte kaasamine, nende arvamuse küsimine ja ära kuulamine ning noorte ja täiskasvanute vahelise diskussiooni käivitamine. Viidi läbi kaks eelseminari lastega töötavatele spetsialistidele Eesti põhja ja lõuna piirkonnas, kus arutati läbi võimalused noorte kaasamiseks seaduse ettevalmistamisel ja täiendamisel. Lisaks anti juhendajatele oskusi tööks lastega vastava diskussiooni läbiviimisel ning laste edukaks kaasamiseks. Põhiseminar oli kavandatud konkreetselt lastele ja noortele, mõeldud valdkonnapõhiste teemade läbiarutamiseks, laste arvamuse kuulamiseks ning nende edasise koostöövalmisoleku testimiseks. Osales 27 noort vanuses 15-18 ning läbi viidi
Kolm temaatilist paralleelselt toimivat töötuba:
2008 Laste sotsiaalse tõrjutuse ennetamine
PLK algatas omanäolise laste koolitusseminaride sarja eesmärgiga kaasata võimaluse piires neid lapsi ja noori, kes elavad reaalse riski piiril, oma probleemide edukamal lahendamisel. Põhitemaatikaks lapse õiguste kaitse ja lapse toetamine olukorras, mis ei ole talle soodne, toetades just last, et ta seisaks enda eest ja oskaks ise abi leida. Meetodina kasutati suhtlemiskoolitust DiSC, seikluspedagoogikat, draamaelemente, rühmatöid ja terapeutilise suunaga mänge, mida on kõige parem kasutada väljaspool kodu ja kooli konteksti. Kolmepäevane koolitus lastelaagris andis häid tulemusi. Tähtis on ka ettevalmistav ja koolituse järgne kas rühma või individuaalne tegevus lapsega, et ta suudaks paremini omandada ja kinnistada uusi harjumusi ning edasine võrgustikutöö piirkonna tugisüsteemidega. Lisaks spetsialistide koolitamisele ja täiskasvanute seminaridele on riskigrupi laste otsene kaasamine preventiivses töös oluline ja tõhus meetod, mis tõstab lapse enesehinnangut, annab talle infot ja julgustab/õpetab tegema õigemaid valikuid.
Noorte omaalgatuse raames planeeriti ja viidi läbi projekt „Kõigil on võimalus“. Kolmandiku sihtgrupist moodustasid vähemate võimalustega või asenduskodude lapsed ja noored, kes kaasati projekti PLK noorteaktiivi poolt. Suvekooli läbivaks teemaks olid laste õigused ja võimalused elada täisväärtuslikku elu, enese realisatsioon olenemata sotsiaalsest taustast, võrdsed võimalused.
Laste kaasamine on üha aktuaalsem teema, kuid selgunud on, et nii lastel kui lastega töötavatel (haridus-, sotsiaalsfääri ja noorsootöö) spetsialistidel puuduvad sageli selged arusaamised ja oskused laste/noorte kaasamiseks, nendega diskussiooni algatamiseks ning nende arvamuse küsimiseks. Eriti suured võimalused on siin huvitegevusel ja huvijuhtidel. Ka on vaja lapsi eelnevalt ette valmistada ja koolitada, et nad suudaks lapse õiguste temaatikas orienteeruda ning ise projekte algatada. Koolis on inimõiguste õpetamine veel tagasihoidlik ja kahjuks kool tihti pigem pärsib õpilase valmisolekut ise otsustada ja vastutada. 2009. aastal lööb PLK kaasa laste sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel läbi laste seminaride ja lapse huvide eest seisvate spetsialistide koolituse. Ka toimub noorte suvekool, kus noored ise kaasavad oma projekti vähemate võimalustega noori, et koos õppida ja areneda. 2009. aasta teemaks kodanikuõigused ja kodanikuks olemine.
Projektidega täidetakse ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid, mille artikli 12 kohaselt:
1. Osalisriigid tagavad lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes, hinnates lapse vaateid vastavalt tema vanusele ja küpsusele.
2. Selleks antakse lapsele võimalus avaldada arvamust, eriti igas teda puudutavas kohtu- ja administratiivmenetluses, vahetult või esindaja või vastava organi vahendusel siseriiklikele protsessinormidele vastavalt.
Lisaks toetab projekt lastekaitse kontseptsiooni ning 2009.aastal Sotsiaalministeeriumi poolt loodava Perede Elukvaliteedi Arengukava eesmärke.
"Kõigil on võimalus 2 - Euroopasse!" - koostöös Euroopa Noorte Eesti bürooga www.noored.ee
valminud projekt sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja sallivuse-tolerantsi arendamiseks eri taustaga noorte hulgas. Projekti raames toimusid mitmed üritused, neist olulisim Pivarootsis toimunud suvekool. Et ärgitada ka teisi noori ise projekte algatama ja läbi viima, eriti mitteformaalse õppimise raames, kirjutasid noored käsiraamatu. Allalaadimine võtab veidi aega, samas on see väga hea materjal noorte omaalgatusliku projekti läbiviimiseks. Seal saab ka ülevaate Pibvarootsis toimunust. Ka valmis ühes töötoas voldik "Hea elu teejuht" - soovitused noortelt noortele, kuidas oma elu rahulolevamalt elada. Kokkuvõtet laagrist saab lugeda siit.
Noorte kaasamise projekt "Laps iseenda eest 2"
Laste suhtlemislaager "Suhtleme 7!"
Väljasõidukoolitused lastele ja noortele I-XII klass
Noorte omaalgatuse toetamine - vajalik sinupoolne algatus (ise peaksid avaldamasoovi)
Noosoovahetus/ sõpradega Euroopasse - vajalik sinupoolne algatus
Vabatahtlikuna Euroopasse - vajalik sinupoolne algatus
Noorte ja laste psühholoogiline nõustamine
Lastekaitsepäeva ja kodanikupäeva tähistamine
1999 - 2000
alustas "Lastekeskus Destra" nime all, eesmärgiks laste ja perede päevakeskuse avamine ja projektivormis perede toetamine, vabatahtlik töö jne. Projektitaotluste abil püüdsime tegevusikäivitada kuid see ei õnnestunud. Töötasime Lasnamäel avatud päevakeskuses sihtgrupi noorte ja nende peredega, korraldasime laagreid ja üritusi. Ühinemiseks Lastekaitse Liiduga muutsime nimetust ja eesmärgiks oli luua Pelgulinna linnaossa päevakeskus kuid see idee kaotas aja jooksul oma aktuaalsuse.
2000 - 2002
Raske algus - 8 nendel aastatel esitatud projekti koolilaste põhikoolist väljalangemise ennetamiseks (erinevad päevakeskuste variandid, nõustamisskeemid, kooliväline toetav tegevus, temaatikalaagrid, noori motiveerivad tegevused jne) ei leidnud rahalist toetust, sest koolist väljalangemine ei olnud päevakohane probleem. Pealegi läks Tallinna ressurss tol ajal käivitunud avalike noortekeskuste tegevusele.
Koolivägivalla- ja kiusamise vastane tegevus toimus siis läbi projekti "Ei vägivallale". Projekti raames toimusid sügiseti konverentsid, kus arutati ja püüti ühiskonnale teadvustada koolivägivalla probleemi. Esialgu ei võetud seda tõsiselt. Samuti toimus igal suvel Remnikus suur suvelaager "Ei vägivallale", kus osalesid kõikide alaprojektide noored, nii ka Pelgulinna LK grupid. Muul ajal toimusid draamapedagoogika koolitused ja meeskonnatöö oskuste treeningud Pivarootsi ning Kloogaranna laagrites. Noored viisid oma koolides läbi erinevaid üritusi, mis kõik pidid kaasa aitama koolivägivalla probleemi teadvustamisele ja sekkumiste juurutamisele. Meil Pelgulinna koolis tegi suurema osa tööst ära koolipsühholoog ent noori abilisi jätkus talle alati kuhjaga.
Tervistav suvepuhkus - 2000. aastal alustasid Lastekaitse Liidu suured projektlaagrid Remnikul, esilagu erinevate päevakeskuste töös osalevatele riskigrupi noortele, hiljem projekti "Ei vägivallale" raames. PLK osales aktiivselt laagrite ettevalmistamisel ja läbiviimisel.
2001-2007
Noorte kaasamise temaatika on selle ühingu tegevustega seotud alates 2001. aastast, mil hakati koostöös Lastekaitse Liiduga koolinoori/lapsi kaasama võitluses koolivägivalla vastu ja heade suhete eest. Esimestena Eestis korraldati koolivägivallavastane konverents, kus paneelide juhtideks ja töötubade läbiviijaiks, samuti sõnavõtjaiks olid tavalised koolilapsed. Iga-aastased suured suvekoolid Remnikul olid juhitud ideest, et igal lapsel on õigus ennast vabalt väljendada ja olla kuulatud. Järgnes kaks aastat sotsiaalteatrit, kus kümne erineva kooli lapsed iselavastatud sotsiaalteemaliste teatrietüüdide abil kutsusid teisi lapsi kaasa mõtlema ja enda õiguste eest seisma. Kokku esineti ligi 35 koolis. Nii koolivägivallavastasest kui sotsiaalteatri projektidest kasvas välja hulk motiveeritud apoliitilisi noori, kes aktiivselt igapäevaelus kaasa räägivad ja projektides osalevad, neid ka juhivad.
2003
Koolivägivalla- ja kiusamise vastane tegevus, projekt "Ei vägivallale" oli sel aastal väga suure tähtsuega, sest see tipnes Lastekaitse Liidu iga-aastase konverentsiga "Meie lapse mured - Ei vägivallale", mis sellel aastal käsitles koolivägivalda- ja kiusamist. Meilt osales konverentsil 50 noort delegaati, kes kuulasid ettekandeid, tutuvusid välja pandud posteritega ning osalesid töötubades. Projekti raames tegime koostööd teiste liikumistega - tugiõpilaste (TORE) ja koolivalvega, kellega koos tõhustati koolirahu liikumist. Osalesime messil TEEVIIT ühises koolirahu boksis (vt ka pildid).
Noorefoorum "101 last Toompeal" - sellel aastal esindasid Pelgulinna Lk-t Laura Lohk ja Mirell Rooma, kelledest esimene juhtis hiljem Lastekaitse Liidu noortekogu ja on praegu kogemusi kogumas Inglismaal vabatahtliku noorsootöötajana.
Tervistav koolivaheaeg - "Ei vägivallale" suur suvelaager toimus teist korda ja Pelgulinna LK suvelaager Pivarootsis esimest korda. Õpimotivatsiooni säilitamiseks toimusid kevadisel ja sügisesel vaheajal õpilastele matkad (Pakri poolsaarele koostöös Looduse Omnibussiga) ning lühiekskursioonid sh kahepäevased eesmärgistatud väljasõidud, millest kasvasid välja ekspeditsioonid.
2004
Sotsiaalteater "Võidan-võidad" kasvas välja Kairi Kalmu ja Tabasalu noorte poolt 2003. aastal lavastatud lühinäidendist, mida mängiti erinevatel konverentsidel. Viie kooli (Paldiski, Viimsi, Järeotsa, Pelgulinna, Tabasalu) täiskasvanud panid seepeale pead kokku ja Kairi eestvedamisel ja Marek Koppeli lavastuses sündis tükk "Suhted". Projekti eesmärgiks oli pakkuda tavalistele, kooliteatrite tööga mitte seotud noortele võimalust ise luua ja lavastada etendus oma elu puudutavatest suhetest ning etendada seda üle Eesti paigus ja levitada suhtumist, et vägivald ei ole normaalne ning on võimalik leida probleemidele lahendusi, kus võidavad kõik osapooled. Tükk valmis kolmepäevases laagris Tabasalu Ühisgümnaasiumis ja mängisime seda osalevates koolides, Narvas Koolirahu väljakuulutamisel ja mõnedel täiskasvanute konvetentsidel. Tükki toetas Lastekaitse Liit ja kohalikud omavalitsused k.a. Tallinna Linn.
Perepäeva tähistamine Pirita Vaba Aja Keskuses - mängisime üldusele tükki "Suhted", joonistati ja kirjutati, joodi karastusjooke ja söödi kringlit, ürituse lõpetas pidulik rongkäik mereäärde. Toetas Lastekaitse Liit ja Coca-Cola AS.
Bassball2 oli Lilleküla noorte omaalagtus - enne korvpalliturniir kolme kooli vahel ja siis pidu mitmes saalis. Projekti eesmärk oli suunata noori ära mittetervislikult teelt ja propageerida sporti, karskeid eluviise ja aktiivset ellusuhtumist. Toetajad Tallinna Hariduamet, A Le Coq, spordiklubid jne. Vt ka www.zone.ee/bhc
Koolivägivalla- ja kiusamise vastane tegevus, projekt "Ei vägivallale". Toimusid mõned koolitused ja seminarid juhendajatele. Noortele kõige tähtsam ja motiveerivam üritus kidlasti suvine laager Remnikul.
Noorefoorum "101 last Toompeal". Pelgulinna LK-t esindas Katre Kaseleht, kes aasta hiljem võitis Pelgulinna Gümnaasiumi õpilasesinduse presidendi valimised ning on siiani aktiivne ja tore noor inimene.
Tervistav koolivaheaeg - suvel alul toimus teist aastat noorematele lastele mõeldud kuuepäevane arendav ja mõnus puhkelaager Pivarootsis, kus koos Harku valla lastega lustisid ka 25 last meie ühingu kaudu. Lisaks tähtis suvine laager "Ei vägivallale" Remnikul.
2005
Sotsiaalteater "Meie-meie" on järg eelmise aasta projektile "Võidan-võidad". Meie oleme koos ja meid ühendab mõte: iga inimene vaatamata vanusele on ainulaadne ja väärib normaalseid inimsuhteid. Stereotüübid, eelarvamused ja vihkamine teevad palju kahju, lahutavad inimesed "meieks" ja "nendeks": meie oleme targad, edukad ja lahedad, nemad on lollid, luuserid ja ei taipa tänapäeva asjadest midagi. Nii võib juhtuda, et meie vihkame neid ja nemad vihkavad meid kuid kaotame mõlemad. Halbades suhetes ei ole võitjaid. Me saame aru, et olla igas suhtes empaatiline, tolerantne ja andestav on peaaegu jumalik aga me püüame ikkagi! Me püüame oma sõnumit viia teisteni läbi etenduse "Meie saame hakkama." Etenduse mõtlesime välja ja lavastasime koos. Kes meie oleme? Me tulime kokku väga erinevatest kohtadest- Tallinnast, Tabasalust, Viimsist, Paldiskist ja Pärnust. Üheskoos elasime Pivarootsis kolm päeva ja kaks ööd. Grupitöödes istusime oma murekoormate otsas ja püüdsime neid läbi mängida. Lavastaja Virko Annuse juhtimisel sai etüüdidest näidend, mis räägib esimesest koolipäevast, esimest viinamürgitusest, tipsutavatest emadest, üksindusest, heast lapsest, vanemate kuulmatusest, lapse sõnakuulmatusest, ja poisist, kes saab alati hakkama. Sekka lõbusat üminat ja energilist lavalist liikumist. Seni oleme esinendu Tallinnas ja Pärnus eri koolides ja üritustel. Loe lähemalt Lastekaitse Liidu ajakirja "Märka last" sügisenumbrist või ja vaata pilte www.pilt.ee/pelgurahvas. Projekti rahastab Lastekaitse Liit.
Lapse õiguste päev Põhja-Tallinnas toimus 21. novembril Pelgulinna Gümnaasiumi aulas. Julgemad pidasid kõnesid, tegid teatrit ja mängisid algklasside õpilastega õpetlikke mänge. Kohaletulnud said ise näha ja kuulda, mis asi on kodanikuaktiivsus, mis on lapse õigused, mida saaks ise teha oma õiguste eest seismisel, mis tunne on olla julge. Õpilased ja õpetajad teadvustasid endale,et ka nemad on kodanikud ja igaühel on sellega seoses oma kohustused ja vastutus. Osalejatele väga meeldis selline töövorm - sotsiaalteater avaliku foorumina ja ajurünnakud, osad õpetajad olid väga rahul ja leidsid, et selline töö on väga vajalik. Õpilastele eranditult meeldis lapse õiguste päev.
Noorefoorum "101 last Toompeal" toimub igal aastal Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu koostöös. Toimusid eelfoorumid Eesti eri paigus, Pelgulinna esindajad sellel aastal olid Johanna Olesk ja Jane Kruusmaa, kes koos teiste aktiivsete noorte kodanikega arutas noorte tööhõive ja kutsehariduse teemadel. Samuti osalesid nad lõppfoorumil Toompeal Riigikogus, kus vastu võetud noorte haridusteed puudutavv dokument saadeti arutamiseks pärisparlamendile.
Koolivägivalla- ja kiusamise vastane tegevus, mis seni oli koondunud Lastekaitse Liidu projekti "Ei vägivallale" alla, on sel aastal tegutsenud omasoodu ja ilma keskse juhtimiseta Anniki Tikerpuu poolt. Tegevus toimub Pelgulinna Gümnaasiumis. Püüame igapäevaselt olla ise eeskujuks ja vajadusel abiks kaaslastele, kes on halva käitumise küüsi langenud. Nn täiskasvanute koolitiimiga osalesime koolitustsüklis, mille tulemusena on valmimas kogu kooli haarav kiusamisvastane tegevuskava (pilootprojektina Pelgulinna Gümnaasiumis). Õpilastest koolitatud tiim tegutseb projektis "Meie-meie" ning püüab aktiivselt kaasa lüüa õpilasesinduse töös, eesmärgiks ikka turvalise ja arendava koolikeskkonna edendamine. Koolis on tänu selles projektis osalemisele sagenenud episoodid, kus kiusamise ja vägivallajuhtumeid osatakse märgata, vajadusel sekkuda ja abi kutsuda. Võime väita, et meie koolis kiusamist ei sallita. Tähtsal kohal noorte vägivallavastaste hoiakute kujundamisel on suvelaagrid Remnikul, milles veedetud kvaliteetaega ilmestavad pildid.
Ekspeditsioonid on uus töövorm noorte ettevalmistamiseks iseseisvaks eluks. Tegemist on uute paikade avastamisega nii Eestimaal kui iseenda sees. Kogume kokku bussitäie noori ja sõidame 2-3 päevaks Tallinnast ära. Meil on kindel tegevuskava ja plaan: kuhu me lähme, mida me teeme ja milleks. Ürituse kasutegur selgub siis, kui magamata ööd on järgi magatud. Sel aastal tegime kaks ekspeditisiooni:
Rakke kujunes kahtlemata hitiks - külastasime kohalikku noortekeskust (seal oli ette nähtud meil pidu, mis kahjuks kujunes lühikeseks), lubjatehast, kooli (kus toimus korvpallivõistlus) ja staadionit, Emumäge ja poode. See ekspeditsioon oli väga õpetlik eelkõige inimsuhete ja erinevate inimeste tundmaõppimise poolest.
Pivarootsis veetsime peale I veerandit 2 päeva, et koolielust puhata. Osalesid 6. ja 9. klasside õpilased. Ekspepitsiooni toetas Lastekaitse Liit, sest majutus korralikes tingimustes oleks liiga kallis. Programmi kuulus matk, võistlused, mängud, saun, lauamängude turniir, mitteöörahu ja karaoke.
Tervistav koolivaheaeg - Laagrid suvel on tingimata Pelgulinna LK keskseim ja tähtsaim tegevus, sest suvel on noortel palju vaba aega ning siis on tore koos areneda. Sel aastal toimusid kaks laagrit, mõlemad Remnikul: "Ei vägivallale"suvelaager ja "PORTSS" laager - Pelgulinnast Otse Remnikule Täiesti Sirge Seljaga. Lähemalt vt laagrid. Muudel koolivaheagadel toimuv tegevus toimub ekspeditsioonide näol.
2006
Sotsiaalteater võttis uue suuna – Lastekaitse Liidu projekti “Ei vägivallale” raames hakati õppima ja viljelema foorumteatrit, et kaasata noori üle Eesti vägivalla ennetamisse. Viies koolis loodi osalt endiste sotsiaalteatri noorte baasil Foorumteatri grupp ning viidi läbi neljaosaline koolitus, mille käigus lavastati ka oma lood. Lugusid mängiti üle Eesti erinevaid paigus. Suvel toimus suur ja superäge laager Remnikul, millest jääb tempel mällu elu lõpuni, heas mõttes. Projektis osales kokku 15 Pelgulinna noort.
Kevadel 2006 püüdsime elluastujatele (9. klassi lõpetajatele) sisendada, et neil on õigus olla noor ja õigus oma valikutele. Selleks viisime Kloogaranna Noortelaagris 26.-28. mail läbi kolmepäevase laagri, mille käigus osaleti foorumteatris, tehti sporti, võisteldi, tantsiti ja aeti üksteist taga. Igaüks tegi omad valikud. Osales 50 noort ja aeg veedeti kvaliteetselt.
Pivarootsis toimus 7.-12.06 koostöös Türi Lastekaitse Ühinguga suvelaager, kus Pelgulinnast osales 40 last vanuses 7-14 ning kus põhirõhk oli mängimisel ja suhtlemisel. Läbi mängu areneb inimene kõige paremini ja mäng teeb hea tuju. Oma osa on kindlasti laagrikasvatajatel, kes meil on alati väga kobedad ja nobedad. Vahel ka tobedad. Laagris õpiti palju uut ja enamus osalejatest tahab laagrisse tagasi. Saab!
18.-24.08 toimus Pivarootsis veel teinegi laager reklaamiagentuuri AGE vahendusel. Ka seal sai palju nalja ja tuusiku võitnud osalejad jäid laagriga rahule (vt Delma laagri pildid)
Koostöös Justiitsministeeriumiga algas projekt, mille raames õpetame noortele suhtlemist DiSC-metoodika alusel. Projekt kulmineerub kolmepäevase suhtlemislaagriga 2007.a.
Noorte osalus saab PLK töös üha tähtsamaks. Saadame tublisid noori enda eest kostma alati, kui selleks võimalus. Novembris osalesid kaks noort Toompeal noorte parlamendis. Eelfoorumite käigus ja kokkuvõtvalt Riigikogu saalis arutati koos õpilasomavalitsuste liidrutega noori puudutavaid küsimusi ja valiti aasta lapsesõbralikuim poliitik. Tõeline läbimurre toimus aga 6.-7.oktoobril toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Youth and the City – noor ja kohalik omavalitsus”, kus PLK noored käisid oma töögrupis välja ideid, mis on saanud tänaseks avaliku väljundi:
1. “Eesti Ekspressis” kirjutas nimekas noortekultuuride uurija Airi-Alina Allaste artikli “Kuhu minna hängima”, kus ta kirjeldas üsna sõna sõnalt meie noorte ettepanekuid.
2. 2007.a Reformierakonna kampaanialubadus – igale noorele trenniraha 2000 krooni aastas – pärineb meie noorte ettepanekust samas töörühmas, kus osales ka Reformierakonna liige. Loodetavasti see lubadus ka täidetakse
2007
Projektid - 7 aastaga 33 projekti ja ligi 480 tegevustes osalenud last!
Koostöös Lastekaitse Liiduga toimusid järgmised tegevused:
- Pelgulinna foorumteatri grupp areneb ja täieneb, esineb erinevates koolides;
- Põhja-Tallinna koolid olid taas kutsutud kodanikupäeva tähistama Pelgulinna Gümnaasiumisse, esines foorumteatri grupp, algklassidele interaktiivne võistlus ja gümnaasiumile loengud.
- Fotokonkursi “Meie saame hakkama vägivallata” zhüriisse kuulus meie ühingu noor liige.
- Lastekaitse Liidu Noortekogu otsib oma ridadesse uusi aktiivseid liikmeid, kes kuuluvad kohaliku ühingu noortegruppi. Seega käivitus PLK noorte punt, kes hakkab tulevikus ilma tegema.
- Laagrid – suvised laagrid eesmärgiga arutada, õppida, puhata ja mängida ning selle läbi areneda ettevõtlikumaks või vastupidi – väga rahulikuks inimeseks. Toimus ka sel aastal, kõige suurema osalejate arvuga ja väga edukas. Pildid ja laste mälestused räägivad iseenda eest.
Koostöös Justiitsministeeriumiga:
Projekt delikventse käitumise ennetamiseks, toimusid arutelud ja käitumise analüüsid ühel korral nädalas ja kolmepäevane laager suhtlemiskursuse läbiviimiseks DiSC-meetodil. Baasina kasutasime Kloogaranna Noortelaagrit, osales 20 noort Põhja-Tallinna linnaosast. Laagris viisime üsna väsitava päevakava alusel läbi DiSC suhtlemiskuruse noortele, mille käigus õpiti ennast paremini tundma , oma vajadusi ja soove väljendama, teise inimese käitumisele reageerima ja koostööd tegema. Loe ka siit
Koostöös Sotsiaalministeeriumiga:
Üheks määraivama tähtsusega projektiks sai “Lastekaitse seaduse kaasamise seminarid”, mille eesmärk oli laste, noorte ja spetsialistide kaasamine lastekaitse seaduse eelnõu ettevalmistamise ja täiendamise protsessi. Kuna nimetatud eelnõu ettevalmistamine on hetkel peatunud, siis kutsusime noored kokku, et arutada neid puudutavaid küsimusi laiemalt. Selleks viisime esialgu läbi noortega töötavate spetsialistidega eelseminarid ning seejärel kolmepäevase põhiseminari Pivarootsis, kus ettevalmistunud noored ja noortega töötavad spetsialistid said töötubades asju arutada. Projektis osalejatest: osalevate noorte koolid: Viimsi Keskkool, Pelgulinna Gümnaasium, Tabasalu ÜG, Keila Gümnaasium, Vanalinna Hariduskolleegium, Järveotsa Gümnaasium, Saue Gümnaasium, Kopli Kunstigümnaasium, Jõhvi Vene Gümnaasium. Lisaks osalesid noored Eesti Õpilasomavalitsuste Liidust ning Lastekaitse Liidu noortekogust. Osalevate noorte seas oli vähesemate võimalustega noori, osalesid 8 lastekodu last. Lisaks olid osalejate seas ka vene rahvusest noored. Erinevuste sissetoomine oli projekti üheks varjatud eesmärgiks. Seminari töötubade läbiviijad: Signe Kaplan Sotsiaalministeeriumist, Pille Teder ja Irje Tammeleht Tallinna Laste Tugikeskusest, Kadri Soova Õiguskantsleri büroost, Anniki Tikerpuu Sotsiaalministeeriumist, Kärt Käesel Pelgulinna Lastekaitse Keskus. Esimese seminaripäeva õhtul korraldati noortele omavahelise tutvumise ja kommunikatsiooni arendamiseks erinevaid tutvumis-ja suhtlemismänge. Lisaks alustati seminari sisu tutvustamisega ning määratleti seminari reeglid. Selgitati välja noorte ootused seminari käigule.
Seminari raames viidi teisel päeval noortele läbi 3 temaatilist paralleelselt toimivat töötuba:
1. laps ja lahutus (perekonnaõiguslikud küsimused ning laste-vanemate suhted), läbiviija Signe Kaplan SM, töötoa kokkuvõttena valmib kursusetöö
2. lapse kehaline karistamine (laste väärkohtlemine, kehalise karistamise keelustamine lastekaitse seaduses), läbiviijad Pille Teder ja Irje Tammeleht, Tallinna Laste Tugikeskusest.
3. Laste kaasamine ja laste osalus otsustusprotsessides, lapse võimalused küsida abi ning õiguskantsleri institutsiooni tutvustamine, Kadri Soova, Õiguskantsleri Büroo.
Töötubade juhendajad kasutasid erinevaid aktiivtöö meetodeid: avatud kohvik, ajurünnak, arutelu, fookusgrupi intervjuu videoülesvõttena.
Seminari kolmandal päeval tehti noortega kokkuvõtteid, anti tagasisidet seminari käigust ning aruati edasiste analoogsete ürituste korraldamise võimalusi. Noored tegid ettepanekuid edasise tegevuse osas.
PLK noored on olnud aktiivsed ja tublid - ka sel aastal osaleti noorteseminaril "101 last Toompeal", kus noorteparlamendi liikmetena istuti Riigikogus ja... eks nad ise teavad, kas tegid tööd või tegid töö tegemise mängu. Olulisemaks veel kujunes osalemine rahvusvahelisel noortekonverentsil "The Youth And The City". Eelmise aasta sama konverentsi ja seda kajastavate artiklite (noor linnaruumi kujundajana) osatise tulemusena hakati ometi vanasse raudteejaama rajama Järve Noortekeskust! Töövõit! Paraku ei täitunud maja sobiliku sisuga, noored ei hakanud seal käima ja keskus suleti.
2007
PLK viis a läbi projekti, mille eesmärgiks oli laste, noorte ja spetsialistide võrgustiku kaasamine lastekaitse seaduse eelnõu ettevalmistamise ja täiendamise protsessi. Prioriteediks oli just laste ja noorte kaasamine, nende arvamuse küsimine ja ära kuulamine ning noorte ja täiskasvanute vahelise diskussiooni käivitamine. Viidi läbi kaks eelseminari lastega töötavatele spetsialistidele Eesti põhja ja lõuna piirkonnas, kus arutati läbi võimalused noorte kaasamiseks seaduse ettevalmistamisel ja täiendamisel. Lisaks anti juhendajatele oskusi tööks lastega vastava diskussiooni läbiviimisel ning laste edukaks kaasamiseks. Põhiseminar oli kavandatud konkreetselt lastele ja noortele, mõeldud valdkonnapõhiste teemade läbiarutamiseks, laste arvamuse kuulamiseks ning nende edasise koostöövalmisoleku testimiseks. Osales 27 noort vanuses 15-18 ning läbi viidi
Kolm temaatilist paralleelselt toimivat töötuba:
- laps ja lahutus (perekonnaõiguslikud küsimused ning laste-vanemate suhted), läbiviija Signe Kaplan SM;
- lapse kehaline karistamine (laste väärkohtlemine, kehalise karistamise keelustamine lastekaitse seaduses), läbiviijad Pille Teder ja Irje Tammeleht, Tallinna Laste Tugikeskusest.
- Laste kaasamine ja laste osalus otsustusprotsessides, lapse võimalused küsida abi ning õiguskantsleri institutsiooni tutvustamine, Kadri Soova, Õiguskantsleri Büroo.
2008 Laste sotsiaalse tõrjutuse ennetamine
PLK algatas omanäolise laste koolitusseminaride sarja eesmärgiga kaasata võimaluse piires neid lapsi ja noori, kes elavad reaalse riski piiril, oma probleemide edukamal lahendamisel. Põhitemaatikaks lapse õiguste kaitse ja lapse toetamine olukorras, mis ei ole talle soodne, toetades just last, et ta seisaks enda eest ja oskaks ise abi leida. Meetodina kasutati suhtlemiskoolitust DiSC, seikluspedagoogikat, draamaelemente, rühmatöid ja terapeutilise suunaga mänge, mida on kõige parem kasutada väljaspool kodu ja kooli konteksti. Kolmepäevane koolitus lastelaagris andis häid tulemusi. Tähtis on ka ettevalmistav ja koolituse järgne kas rühma või individuaalne tegevus lapsega, et ta suudaks paremini omandada ja kinnistada uusi harjumusi ning edasine võrgustikutöö piirkonna tugisüsteemidega. Lisaks spetsialistide koolitamisele ja täiskasvanute seminaridele on riskigrupi laste otsene kaasamine preventiivses töös oluline ja tõhus meetod, mis tõstab lapse enesehinnangut, annab talle infot ja julgustab/õpetab tegema õigemaid valikuid.
Noorte omaalgatuse raames planeeriti ja viidi läbi projekt „Kõigil on võimalus“. Kolmandiku sihtgrupist moodustasid vähemate võimalustega või asenduskodude lapsed ja noored, kes kaasati projekti PLK noorteaktiivi poolt. Suvekooli läbivaks teemaks olid laste õigused ja võimalused elada täisväärtuslikku elu, enese realisatsioon olenemata sotsiaalsest taustast, võrdsed võimalused.
- 2008. aasta on PLK noorte omaalgatuse ja noorte kaasamise aasta - suur osa energiast läheb sellele, kuidas kokku viia rohkemate võimalustega noored ja vähemate võimalustega noored; kuidas toetada noorte omaalgatust; kuidas motiveerida noori seisma iseenda ja teiste õiguste ning kohustuste eest; kuidas teha noorte hääl kuuldavaks.
- PLK noorte omaalgatuse korras toimus 21.-26.augustil Pivarootsis suur suvekool "Kõigil on võimalus", mille rahastasid SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Philips läbi heategevusorganisatsiooni Päikeselill.
- Laagrid "Pelgulinn Pivarootsis" 7 - 10 ja 10 - 15aastastele toimusid noorematele 3.-8.juunil ja vanematele lastele osalejate nõudmisel 8 PÄEVA! 15.-22.juunil, otse enne jaanipäeva, oli meil jälle suur rõõm teiega kohtuda olla ning üheskoos puhata ja mängida.
- 2008 Laste sotsiaalse tõrjutuse ennetamine
- Alates 2007 aasta novembrist on PLK-l Euroopa Noorte büroo akrediteering, mis lubab olla kolme aasta jooskul saatvaks organisatsiooniks neile 18-30aastastele, kes soovivad minna vabatahtlikuna tööle mõnda välisriiki. Lisainfo www.noored.ee . PLK poolt tegeleb selle valdkonnaga meie uus liige Kalev Kuljus. Esimene vabatahtlik saadeti välismaale uusi tuuli hingama ja kogemusi koguma selle aasta alguses.
- Endiselt olid PLK noored hõivatud Lastekaitse Liidu foorumteatri grupi MEIE esinemistega mööda Eestimaa koole (lisainfo www.lastekaitseliit.ee ja siit) ning osaleti ka Lastekaitse Liidu Noortekogu töös. Loodetavasti saavad koostöös tehtud suured teod.
- Ka sellel aastal seisame meie kindlameelselt koolivägivalla ja üldse diskrimineerimise vastu, veelgi rohkem aga oleme normaalsete asjade poolt. Meie ei kutsu üles vaatama vägivaldseid filme (k.a. "Klass"), mis on liialdatud ja näitavad õrnas eas lastele ette mittesoovitud käitumist. Pigem märka teist inimest enda kõrval ja ole temaga normaalne. Kui sind aga kuidagi kiusatakse, diskrimineeritakase, sinu õigusi rikutakse, siis KIRJUTA MEIE E-MAILI AADRESSIL ja meie saame sind aidata, sest meil on Eesti Vabariigi märkimisväärseim koolivägivalla vastu võitlemise kogemus - aastast 2001!!!
Laste kaasamine on üha aktuaalsem teema, kuid selgunud on, et nii lastel kui lastega töötavatel (haridus-, sotsiaalsfääri ja noorsootöö) spetsialistidel puuduvad sageli selged arusaamised ja oskused laste/noorte kaasamiseks, nendega diskussiooni algatamiseks ning nende arvamuse küsimiseks. Eriti suured võimalused on siin huvitegevusel ja huvijuhtidel. Ka on vaja lapsi eelnevalt ette valmistada ja koolitada, et nad suudaks lapse õiguste temaatikas orienteeruda ning ise projekte algatada. Koolis on inimõiguste õpetamine veel tagasihoidlik ja kahjuks kool tihti pigem pärsib õpilase valmisolekut ise otsustada ja vastutada. 2009. aastal lööb PLK kaasa laste sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel läbi laste seminaride ja lapse huvide eest seisvate spetsialistide koolituse. Ka toimub noorte suvekool, kus noored ise kaasavad oma projekti vähemate võimalustega noori, et koos õppida ja areneda. 2009. aasta teemaks kodanikuõigused ja kodanikuks olemine.
Projektidega täidetakse ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid, mille artikli 12 kohaselt:
1. Osalisriigid tagavad lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes, hinnates lapse vaateid vastavalt tema vanusele ja küpsusele.
2. Selleks antakse lapsele võimalus avaldada arvamust, eriti igas teda puudutavas kohtu- ja administratiivmenetluses, vahetult või esindaja või vastava organi vahendusel siseriiklikele protsessinormidele vastavalt.
Lisaks toetab projekt lastekaitse kontseptsiooni ning 2009.aastal Sotsiaalministeeriumi poolt loodava Perede Elukvaliteedi Arengukava eesmärke.
"Kõigil on võimalus 2 - Euroopasse!" - koostöös Euroopa Noorte Eesti bürooga www.noored.ee
valminud projekt sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja sallivuse-tolerantsi arendamiseks eri taustaga noorte hulgas. Projekti raames toimusid mitmed üritused, neist olulisim Pivarootsis toimunud suvekool. Et ärgitada ka teisi noori ise projekte algatama ja läbi viima, eriti mitteformaalse õppimise raames, kirjutasid noored käsiraamatu. Allalaadimine võtab veidi aega, samas on see väga hea materjal noorte omaalgatusliku projekti läbiviimiseks. Seal saab ka ülevaate Pibvarootsis toimunust. Ka valmis ühes töötoas voldik "Hea elu teejuht" - soovitused noortelt noortele, kuidas oma elu rahulolevamalt elada. Kokkuvõtet laagrist saab lugeda siit.
Noorte kaasamise projekt "Laps iseenda eest 2"
Laste suhtlemislaager "Suhtleme 7!"
Väljasõidukoolitused lastele ja noortele I-XII klass
Noorte omaalgatuse toetamine - vajalik sinupoolne algatus (ise peaksid avaldamasoovi)
Noosoovahetus/ sõpradega Euroopasse - vajalik sinupoolne algatus
Vabatahtlikuna Euroopasse - vajalik sinupoolne algatus
Noorte ja laste psühholoogiline nõustamine
Lastekaitsepäeva ja kodanikupäeva tähistamine